Tšernobõli katastroof
Tuumajaama ei ole rekonstrueeritud ega ümber
korraldatud,see on see sama tööstusmaastik,millel sagivad väiksed inimrühmad,riietatud
ühesugustesse valgetesse rõivastesse.Midagi pole tehtud reaktorite eralduste
parandamiseks.Plahvatuse korral on radioaktiivse tolmu atmosfääri paiskumise risk
niisama suur .Radioaktiivsus on sealsamas,must mure on oma töö teinud.1986.aasta
varjaud on kõikjal(fotodel).
Mõne nädala pärast otsustab Igor Tsernobõli naastuda ,viimane reis ta soovib näha
plahvatuse epitsentrit,nii-öelda neljanda reaktori südant,mis asub neljakümne meetri
sügavusel maa all .Ta on likvideerumisest osa võtnud ja pärast seda tuumajaama ametisee
jäänud.Alla jõudnud langeb pilk paigale,kuhu inimene pole viie aasta jooksul kordagi
tagasi tulnud.Seinad on hämmastavat värbi.Kuuvalguse värvi.
Pärast palhvatuse on vaja saal kiiresti kogu kõverakspaindunud metallist ja igasugusest
prahist puhastada