Kauksi puhkusepiirkond
juurduda rannalompides ja harvadel kivivaredel. Pilliroogu (Phragmites australis) ei ole siin
nii palju kui lõunarannikul, paiguti vaid luitejalamil. On alust arvata, et peale pilliroo kasvab
Kauksis Peipsi tuntuid taimeliike nagu kaelus-penikeel, harilik konnarohi, kamm-penikeel,
nõelalss, kõõlusleht, kanada vesikatk, valge kastehein, luigelill. Aina haruldasemaks on Peipsi
järves muutunud juurduv kõrkjas, mõru vesipipar, juus-penikeel ja vesi-naaskellleht
(Haberman et al 2008).
Peipsi on üks paremaid kalajärvi terves Euroopas, kus esineb 37 liiki kalu. Põhilised kalaliigid
on peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas, koha, kiisk, särg, luts, peipsi siig. Kaitse all on
kuus liiki: harjus, tõugjas, säga, hink, vingerjas ja võldas. Kuna minu piiritletud ala on
peamiselt kaldavööndiga seotud, siis kalaliikidest võivad elutseda siin kõige rohkem särg,
ahven, kiisk, viidikas, säinas jt (Haberman et al 2008).