Mina arvan, et Eestis on üleliia palju ehitajaid ja rohkem me neid ei vaja. Eestis on kasvõi meditsiinil suur arengumaa, seega võib-olla võiks rohkem panustada meditsiini õppimisele. See aitaks Eestil väga palju areneda, selles pole kahtlustki. Välismaal töötamine ja õppimine on iga inimese enda valik. Mina isiklikult pole sellele vastu. Kuigi häirib mind see asjaolu, et paljud, kes välismaale õppima lähevad jäävad sinna ka tööle. Samas oleks väga hea, kui nad naaseksid kodumaale, olgugi, et siin on väiksemad võimalused ja väiksemad palgad aga niimoodi riik ei saagi areneda. Õige elukutse valimine on üks olulisemaid otsuseid, mida inimene oma elu jooksul peab tegema. Peab leidma omale selle "õige". Kuigi muidugi õige on see, et alati saab juurde õppida. Elukutse valikul on abiks ka karjäärinõustamiskeskused. Mina loodan, et ühel päeval on Eesti nii arenenud riik, et enam ei minda siit välismaale tööle ega õppima
Alustati vaimuliku kirjanduse eesti keelde tõlkimisega(eraldi Lõuna-Eesti keelde ja Põhja-Eesti keelde). Alustati ka piibli tõlkimisega. 2. Tartu Ülikooli asutamine 1631. aastal kindralkuberneri Johan Skytte esitatud palve tõttu avati 1632. aastal kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool. Tartu Ülikool asutati eesmärgiga, et aadlike noored Saksamaale õppima ei läheks. Ei soovitud, et nad sinna jääks või mässumeelsete ideedega naaseksid. Peamiselt õppisid seal sakslased, rootslased ja lätlased. Eestlasi siis seal veel ei õppinud. Ülikoolis oli 4. teaduskonda: arstiteaduskond, õigusteaduskond, bioloogia ja filosoofia. Kool avati ladina keelsena. 3. Õpetajate seminar Seminarid toimusid aastatel 1684-1688. Rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forselius rajas Piiskopmõisa(Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari.
annaabi.ee 
