Mink, tuhkur ja nugis
hüpates ühelt puult teisele, suhteliselt sarnaselt oravale.
Segamini võib ajada
Kivinugisega. Metsnugis on veidi kogukam kui kivinugis. Kivinugise rinnalaik on tavaliselt valge
ja hargneb esijalgadele (kuid võib olla ka kollakas nagu metsnugisel). Kivinugise saba on
üldiselt pikem kui metsnugisel. Talvel saab eristada jälgede järgi, kivinugise tallad on karvadeta
ja jägedel on näha varbapäkkasid, metsnugise tallaalused on aga karvadega. Rohus liikudes
võib segamini ajada ka naaritsatega, kes nugistele sarnaselt hüpeldes liiguvad.
Levik ja arvukus Eestis
Metsnugised on levinud üle terve Eesti. On selge, et nii liikuva looma arvukust on suhteliselt
raske täpselt kindlaks määrata, mistõttu on välja pakutud umbkaudne number, mis väidab, et
Eestit asustab umbes 4000 metsnugist.
Eluiga.
Vabas looduses 8-10 aastat. Vangistuses on mestnugis elanud 18 aastaseks.
Pereelu
Pisikesed, umbes 30 grammi kaaluvad metsnugised sünnivad märtsis-aprillis pärast kuupikkust