Kasvatamisega alustamine eeldab vähemalt pooleaastast teoreetilist ettevalmistust, millele järgneb tsüklite kaupa praktiline väljaõpe. Kogu ettevalmistus võib väldata ligi aasta. Naarits (Mustela vison). Naaritsakasvatusega tehti algust Eestis 1930-ndate lõpul. See karusloom võitis kiiresti suure poolehoiu oma karusnaha erine-vate värviliste tüüpide esinemise tõttu. Naarits on kasvult väiksem, tema söödakulud on väiksemad kui rebastele tehtavad söödakulud. Naaritsanahka hinna-takse kasukate, mütside, kraede jne. valmistamisel. Selle karuslooma tootmistsükkel algab märtsi algul paaritusega, nahastuseks sobib alates novembri teisest dekaadist. Naaritsat peetakse puurides, mis asuvad varjumaja all. Põhikarja emas- ja isasloomad on ühekaupa, noorloomi paigutatakse peale võõrutamist kahekaupa. Enne nahastust paarid lahutatakse, eraldades tõunoorloomad, nahastuseni peetakse neid ühekaupa. Taludes pidamisel sobib alustada 500 põhikarja emasloomaga
Taimekasvatuses on esikohal söödataimed, järgnevad suhkrupeet, teravili, kartul ja raps. Tavaline Rootsi talu on hästi mehhaniseeritud pereettevõte. Paljudes taludes om peale põllumajanduse ka muid talualasid , pmt kalandus ja metsandus. Rootsi on Lääne-Euroopa metsarikkaim maa. Umbes veerand maad kuulub riigile, veerand kompaniidele ja ülejäänu eravalduses. 1992 varuti 53 milj. Kuupmeetrit metsa ja püüti 305 000 tonni kala. 1989-1990 varuti 33 500 rebasenahka ja 1.3 milj naaritsanahka ja 6.2 milj muud karusnahka. METSANDUS. Metsamajandusega tegeleb Rootsis 4% tööhõivelisest rahvastikust. Rootsis on metsasust üle 50%. Üle poole Rootsi maa-alast katab mets. Norrlandi õhukesel kivistel muldadel kasvab okasmets, Kesk-Rootsis madaliku kamar-leetmuldadel segamets, Skane poolsaare ja Rootsi edelarannikul metsapruunmuldadel laialeheline mets (pöök, tamm). Metsa piir on lõunas 900-950, põhjas 350-400m kõrgusel. Üle 14% maa pindalast hõlmavad sood (pms Norrlandis)
annaabi.ee 
