Eesti kärplased
veekogusid, kus juurte vahel, õõnsustes jm. leidub rohkesti varjepaiku ja on
palju süüa. Nad söövad mügrisid, ondatraid, muid pisinärilisi, vähke, kalu jm.
Talvel hoiduvad jääkatteta kohtade ligidusse või varjuvad jää ja lume alla,
ilmudes harva pinnale. Mink vahetab aasta jooksul regulaarselt elupaika.
(Loomade elu, 1987)
Mõlemad liigid paarituvad varakevadel. Naaritsal on jooksuaeg kuu aega
hiljem kui mingil.
Mink (kutsutakse ka ameerika naaritsaks). Mink asustati Euroopasse kui
hinnaline karusloom umbes 70 80 aastat tagasi. Neid hakati kasvatama
karusloomakasvandustes, aga lasti ka loodusesse. Seal, kus mink toodi
naaritsa asustusalale, tõrjus ta naaritsa välja, sest kasutas samu elupaiku.
Jooksuaeg on mingil märtsis-aprillis. Pojad sünnivad peale 40...90
päevast tiinust mais. Tavaliselt on pesakonnas 4...5 (maksimaalselt 10)
poega. Pojad on sündides pimedad ja paljad. Nägema hakkavad nad
annaabi.ee 
