aastaaeg, et pojad jõuaksid talve saabumise ajaks suuremaks kasvada. Inimtegevuse mõju keskkonnale Negatiivne Inimtegevusega seotud mõjud: vee ja õhu reostused, palju jääkaineid ja prügi. Enamiku Islandi metsast hävitasid viikingid pärast saare asustamist. Uus aga ei ole saanud kliima külmenemise tõttu kasvada. Ülekarjatamisest tingitud võimas pinnaseerosioon. 1930. aastatel tehti algust naaritsakasvatusega. Lahti pääsenud naaritsad levisid ka loodusesse. Naaritsad tekitavad looduses suurt kahju lindudele ja siseveekaladele. Positiivne Pinnase erosiooni vähendamiseks on selle vastu võitlemises tähtsal kohal looduskaitse. Alustatud suurejoonelist metsastamiskampaaniat. 2017. aastal avalikustati, et algatatud on projekt, mille raames tahetakse Islandil üle 1000 aasta kasvatada üles ise metsad. Osa elektrist toodetakse saarel moodsates geotermilistes elektrijaamades
Rebasekasvatusest on arvestuste kohaselt võimalik saada iga investeeritud krooni kohta kattetulu 1,37 krooni. Kuid tuleb meeles pidada, et kogu edukus ja tulukus sõltuvad muretsetud tõumaterjali aretusväärtusest ja karusloomakasvataja algteadmistest. Kasvatamisega alustamine eeldab vähemalt pooleaastast teoreetilist ettevalmistust, millele järgneb tsüklite kaupa praktiline väljaõpe. Kogu ettevalmistus võib väldata ligi aasta. Naarits (Mustela vison). Naaritsakasvatusega tehti algust Eestis 1930-ndate lõpul. See karusloom võitis kiiresti suure poolehoiu oma karusnaha erine-vate värviliste tüüpide esinemise tõttu. Naarits on kasvult väiksem, tema söödakulud on väiksemad kui rebastele tehtavad söödakulud. Naaritsanahka hinna-takse kasukate, mütside, kraede jne. valmistamisel. Selle karuslooma tootmistsükkel algab märtsi algul paaritusega, nahastuseks sobib alates novembri teisest dekaadist. Naaritsat peetakse puurides, mis asuvad varjumaja all
annaabi.ee 
