aastal juhtis Aleksander Läte Tartus tema rajatud klaveritöökoda ,,Sprenk-Läte". Avaldas raamatud ,,Kunstlaulust ja Solfeggio" (1923) ning "Klaverist ja selle ehitusest" (1934). Osa töid jäi aga käsikirjaliseks. Looming Põhiosa moodustavad umbes 200 koorilaulu. Ta on kirjutanud ka mõned kandaadid, sümfoonilised teosed, instrumentaalset kammermuusikat ja mõned soololaulud. Ta on esimesena Eestis seadnud koorile setu viise ("Tere, sikakõnõ", "Mille minno naari noore neio"). Läte on kirjutanud ka viis kantaati, orkestriavamängu ,,Kalevala" (1897, esiettekanne 1901), keelpillikvarteti (1902), klaveri- ja viiulipalu. Varasema loomingu moodustavad lühikesed, lihtsa meloodia ja harmooniaga salmilaulud. Mitmed 1880. aastatel kirjutatud laulud näitavad tema püüdu isikupärasema, jõulisema ja värvikama väljenduse poole. Lätel on väga erinevaid laule lihtsatest keerukateni.
ära võttime võitegije, Refr: kaske! noore koore koputeje, ära võtti võiasepa, kätte saime saiassepa. noore koore koputaja! Me saime, mis me saime: Meie saime nurme nuku, nurme nuku, niidu nirig meie nurme naaro naari, teie nurme ikko iki!" Helme. EKS 82, 228 (7). 1873. Tüüp 2670 Tühjalt tuli tüki sai [Pulmalaulud Mõrska lahkumine me saime saanitävve, vanematekodunt] : oma velle hõlma tävve, "Meie saime saanitävve,
annaabi.ee 
