Giuseppe Verdi
1792. a. maskiballil tapetud
Rootsi kuninga saatusest pajatav E. Scribe'i draama "Gustav III" meeldis Verdile ning ta võttis
17
A. Somma kõrval ise libreto koostamisest innukalt osa. Muusika kirjutamine edenes hoogsalt
ning 1857. a. lõpuks oli "Gustav III" peaaegu valmis. Partituuri viimistlemiseks ja lavastustööde
juhtimiseks "San Carlo" teatris sõitis Verdi Naapolisse. Kõik laabus suurepäraselt, kuni
ootamatu telegramm eduka ettevalmistusperioodi segi paiskas.
Teade ebaõnnestunud atentaadist Napoleon IIIle pani tsensori veelgi vilkamalt tööle ning
õige pea rebis hävitav mehhanism ka Verdi ooperi oma hammasrataste vahele. Monarhide vastu
peetavad vandenõud kuulutati tabuks ning autoreile tehti "soodne" ettepanek tegevustik
keskaega üle viia, Rootsi kuningas väikese Itaalia vürstikesega asendada, intriig muuta, mõrv