Põrgupõhja uus vanapagan analüüs
sügaval mõttes kuid välgupeslt võis ta sellisest seisundist lahkuda ja rõõmsalt tööd
edasi rassida, nii siis kuulis ka järjepidavalt naeru Põrgupõhjalt.
PEATÜKK KAHEKSATEIST
Kord tuli naaber juttu ajama Jürkaga. Kui Jürka täis tões oma mõtteid kõneles pidas
naaber teda naljameheks kuna ei mõistnud ta õndsaks saamist läbi töö, seda, et tal
pole töö lepingut Antsuga ja ükdiselt, et ta peab Antsu tema sõbraks, orjab tema maad
ja suhtub rahulikult tõusvasse renti. Naamber nägi asja niimodi, et kõikjale on Ants
oma ahned käed ulatanud ja nüüd iolevat ta nii rikkas, et tema sõna lihtsalt kuulati
ilma, et ta peaks rahvusliku tunnet üles kutsuma kui tegi midagi mis oleks muidu
pälvind negatiivset suhtumist rahva poolt, ka makse ta enam ei paksnud vaid veerats
need vaestemate peale. Naaber imestas, et Jürka on nii õnnelik inimene, et võib
põrguski elada, mille peale too vastas, et elabki. Naaber mõistis, et Jürkaga ei maksa