Eesti keele ajalugu
kasutada erinevaid sugulussõnu - st ühele on käli, teisele õde ja kolmandale tädi.
Sugulussõnade puhul on tõde, et lihtsõna tuleks eelistada. Nt küdi, nadu ja nääl ei ole
keelde juurdunud, ikka kasutatakse mehevend, naiseõde ja naisevend. Juurdumatuse
põhjuseks on harv kasutamine. Mõisteid ”mehevend”, ”naisevend” ja ”naiseõde”
kasutati igapäevaselt siis, kui elati maal suurte peredena. Linnastumise järel muutus
suhtlemine nende sugulastega harvemaks ja küdid, naalud unustati.
Trükis esinesid need sõnad juba 17. sajandil Stahli, Gösekeni ja Vestringi
sõnaraamatutes. Nad on ka Wiedemanni sõnaraamatus, millest pandi nad 1920ndatel
sõnavara fikseerides ja täiendades ”Eesti õigekirjutuse sõnaraamatusse” ja Aaviku
sõnastikku.
Käli on olemas enamikus läänemeresoome keeltes (tähendus naiseõde on ainult eesti
keeles). Käli kuulub meie omasõnade uurali päritolu sõnade rühma. Ta on olemas
enamikus soome-ugri ja samojeedi keeltes
annaabi.ee 
