Deklaratsiooni peamine mõte oli kaitsta Balti erikorda ja mitte lasta riigil sekkuda rüütelkondade siseasjadesse. Sunnismaisuse küsimus- 18. saj vältel talupoegade pagemine muudesse kohtadesse oli suur probleem valitsejate jaoks. Sellega tegeles nii riigi kui ka seisuslik võim. Talupoegade pagemine kubermangu piires- kui kuskil oli talu tühjaks jäänud, siis talupoeg tihti rändas sinna. Kuigi see pagemine oli rangelt keelatud, siis talupoega tihti ei kästud naaksu tömmata, sest tuli ju ometigi tööjöudu juurde uuele möisnikule. Samuti ka pagemine provintsist väljapoole. Ntks Soome. Seda aga üritati ära kaotada, karistusi karmistati jne. Hakati ähvardama karistusega ka pagejate varjajaid. Aja jooksul suurendati ka pastorite vastutust oma koguduse liikmeid paigal hoida. Ka talupoegadel oli kohustus vöörad talupojad kinni pidada, mõisa viia ja seal sisi identifitseeriti ta.