Referaat Katariina II
mail 1729.aastal
Pommeri Stettinis. Tema isa Christian August teenis seal Preisi kindralina.
Sophie’ t peeti tahtejõuliseks, elavaks, ärksaks ja enesekindlaks. Tal näis olevat
enesearendamiseks vajalikke omadusi ning teda valmistati ette juba maast ja
madalast õukonnaeluks. Tema ema nägi palju vaeva, et tütrest kangekaelsust
välja rookida, kuid suurt kasu sellest ei olnud.
Sophie oli tavaline väike tüdruk, kes kuulus oma kehaehituse ja loomulaadi
poolest pigem naaklevate külalaste kui „peente” õukonnavõsude hulka. Isa
ilmutas mõistmist ja Sophie tohtis tänaval teiste omasugustega mängida. Kuid
ühes asjas ei teinud vanemad järeleandmisi : nimelt kasvas ta pastor Friedrich
Wagneri juhatusel rangelt luterlikus usus ning pidas tõsimeeli kinni kõigist
sellega seotud hoiakutest ja kohustustest.
Nii kasvas Sophie kuni oma kümnenda eluaastani vabalt ja ilma eriliste rõõmude
ja muredeta. Ta kasvas kenaks, saledaks ja armsaks tüdrukuks.
1739