Burakumin’id: jaapanlased valest linnaosast
lähimate aastakümnete jooksul täieliku assimileerumiseni (Kristof 1995). Teisalt pakub ka
abikätt majandus ja selle võimalik langus, mil tekib hoopis sisserändamine buraku-
rajoonidesse ning mis omakorda võib viia selleni, et burakusid ei peetagi enam burakudeks.
Kui eriraportöör külastas suure burakumini elanikkonnaga Nishinari rajooni Osakas,
oskasid sealsed linnaosa vanemad arvata, et „rassism ja ksenofoobia on põhiliselt
mitteteadlikkuse tagajärg, ning et naabrusrajoonidest kajastub palju vähem diskriminatsiooni
kui nendest, mis asuvad kaugel“. Seega on linnaosa eesmärk näha vaeva buraku ja mitte-
buraku ühiskondade vaheliste sidemete loomisel, üritades luua vastastikust teadlikkust
(Priestley 2009).
Tundub, et ei ole olemas lahendust, mis muudaks kohe ja praegu jaapanlaste mõttekäiku nii,
et burakuminid saaksid olla uhked või vähemalt mitte häbeneda oma päritolu pärast.