Euroopa Liidu naabruspoliitika
hõlmab Vahemere idakaldal ja lõunakaldal 10-t Euroopa Liidu
naaberriiki. Nendeks on Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon,
Liibüa, Maroko, Palestiina, Süüria ja Tuneesia. See ENP komponent-
poliitika baseerub eelloetletud ENP sihtriikide kahepoolsetel suhetel
Euroopa Liiduga, mille aluspõhimõtted on kujundanud nn “Barcelona
protsess” ja selle põhjal välja töötatud EL-i Vahemerepoliitika.
Reageerides Euroopa Liidu lõunapoolses naabruspiirkonnas viimastel
aastatel kiirelt arenevaile sündmustele nagu nn “Araabia kevad”,
“Islamiriik ISIS-e” sõjalised aktsioonid jne, visandas Euroopa Komisjon
koos EL-i välisasjade kõrge esindajaga 8. märtsiks 2011 Vahemere
lõunakalda riikidele mõeldud poliitika korrigeerimiseks dokumendi
pealkirjaga “Partnerlus Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise
heaolu nimel”. Selle sisuliselt Vahemere lõunapiirkonnale mõeldud
annaabi.ee 
