Miks vargamäelased õnne ei leidnud?
juurde ei andnud. Hommikul vara tõusti ja õhtul hilja mindi magama, puhkamiseks aega ei
olnud. See ei tulnud üldse kõne alla, et keegi oleks võinud haiguse pärast töö tegemata jätta. Ka
kõik lapsed ja eakamad inimesed pidid tööd rügama. Eestlased on alati olnud töökas rahvas ja
pole väikeste probleemide üle nurisenud, aga raske töökoormus päevast päeva ei tee kedagi
õnnelikuks.
Vargamäelaste õnne takistasid ka nende omavahelised suhted. Naabriviha ei olnud Vargamäele
võõras. Pearu oli teose põhiline vaenulikkuse õhutaja. Kõik pidid tema pilli järgi tantsima ja
temale alluma. Vastupidine käitumine ajas teda marru. Kuigi Andres üritas Pearuga alguses läbi
saada, ei kannatanud ta siiski teda välja. Asi läks ka nii kaugele, et tülisid tuli lahendada kohtus.
Kui naabrid ei saanud omavahel läbi, siis loomulikult olid ka peresiseselt palju tülisid. Inimesed
oli tüdinenud raskest tööst ja viha kõigi sees kasvas