Esee Vargamäe kohta
naabriteveheline tüli Vargamäel sealseks elu mõtteks, olla üle naabrist oma tõe
ja õigusega.
Armastus Vargamäel oli õnnetu, sest keegi ei saanud olla Vargamäel õnnelik,
armastus Vargamäel lõppes kiiresti kas mõne tüli või surmaga, õnnelikuks said
vaid need, kes Vargamäelt lahkusid. Üks põhjusi miks Vargamäel ei olnud
armastust oli ka see et armastus vajab hoolt aga seda Vargamäel ei olnud, sest
töö oli Vargamäel olulisem. Vaen Vargamäel aga tekkis kergesti ja jäi, sest
naabritevahelinsed tülid olid lihtsamad tulema, kui leppimised. Andrese
visadus oli suur ja mõningal määral ka hea, sest Vargamäe talu vajas korralikku
ja visat ülalpidajat, visadus aitas Andrest palju edasi kuid visa tõe ja õigluse
otsing naabriga ei teinud kummagile naabrile head, vaid viisid naabrid
omavahel veelgi rohkem tülli. Elu Vargamäel kujunes lõpuks raskeks just
suurte tülide tõttu, loo lõpu poole selgub aga Andrese jaoks kohutav tõde, et