Greteke Sackmeier Christine Nöstlinger Sackmeierit peres oli papa, mamma, Hansuke, Greteke ja Tirts. Margerethe Maria Sackmeier ehk Greeteke oli tüsedavõitu tüdruk. Kõik inimesed teme perekonnas olid natuke paksud. Üldiselt sai Sackeierite perekond hästi läbi. Naabritege nad eriti ei suhelnud ja naabrit naersid nende üle, kuna nad olid paksud. Perekonnas said kõik omavahel väga hästi läbi. Greetekesel ei meeldinud koolis käia ja ta ei saanud seal eriti kellegagi läbi. Mamma ehk Gretekese ema läks klassiokkutulekule. Peale seda oli ta väga imelik ja otsustas, et peab kaalust alla võttma. Klassikokkutulekul oli ka üks mamma väga pikaajaline sõbranna Marie Luise. Ta oli kunagi väga paks olnud, kui nüüd oli ta
iseloomustavad muistised- metalliaeg- pronksiaeg-vanem pronksiaeg: metalltööriistad esialgu defitsiitsed, arendati edasi vanu tööriistu. Prooviti imiteerida metalli väljanägemist. Noorem pronksiaeg:muudatused matmises-kivikirstkalmed, laevkalmed(põletusmatus), maahauad 3. Suhted naabritega: idaslaavlased, balti hõimud, viikingid. Rahvusvaheliste kaubateede kujunemine ja Eesti. Õpik lk. 30-43 alates keskmisest rauaajast teravnesid suhted naabritege, massiline linnuste ehitamine sai alguse. idaslaavlased: esialgu olid rahulikud, kuid peale jaroslav targa tartu vallutamist teravnesid. Viikingid vennad, rootsist. balti hõimud: suhteid balti hõimudega teravdas oluliselt idaslaavlaste liikumine põhja poole. Osad segunesid, osad põgenesid. 7.sajandist läti hõimud tahtsid liigutada piire eesti arvelt põhja poole. 4. Eesti ühiskond esiaja lõpul: sotsiaalne kihistumine. Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad ja elamud. Õpik lk
annaabi.ee 
