Toponüüm ehk Kohanimi
on tulnud eesti keeles loobuda.3 Erandolukorras on mõnede väljaspool meie keeleala seisvate
objektide (koha, isiku, kauba vm) päris meiekeelsed nimed – eksonüümid, mille tüübid
jagunevad veel paralleeleksonüümideks ehk naarusnimedeks ja paratamatusteks
eksonüümideks. Seesugused nimed on enamasti ajalooliselt kujunenud, nt Siber, Saksamaa,
Aleksander Suur, Peeter Esimene. Tihti on nad naabrusnimed, mis kajastavad naabrisuhteid
rahvaste vahel. Nt Venemaa (Россия), Rootsi (Sverige), Ojamaa (Gotland), Kuramaa
(Kurzeme), Võnnu (Cēsis), Väina (Daugava), Koiva (Gauja), Turu (Turku), Oudova (Gdov),
Pihkva (Pskov). Vastandmõistet – kohalikku ametlikku nime – tähistab sõna endonüüm, vt
sama näiterea sulgudes nimed. Kahte või enamat sama objekti kohta käivat nime nimetatakse
2 "Leksikoloogia. Onomastika. Kohanimed". Eesti keele käsiraamat
3 Eesti Keele Instituut.
allonüümideks ehk rööpnimedeks