Tõda ja õigus I
Ise läks ning poos end metsas ülesse, seal samas, kus Mari
aastaid tagasi palus.
Matused oli vaiksed, toimusid laupäeval. Ei olnud õpetajat ega midagi. Ära saatjaid oli peale
nende veel Hundipalu Tiit ja Aaseme Aadu.
Mari mõtles peale matust Vargamäelt lahkuda, kuid Andres tegi tema südame nii helaks, kui luges
palveraamatut puusärgi ääres. Pärast veel Andres küsis, kas jääd siia või lahku ise tead. Mari jäi
esialgu Vargamäele.
XX Elati rahuliku elu. Pearu käis naabrirahvaga leppimas. Kuid ei jätnud jonni kemplesid ikka
tuleval kevadel edasi ning rääkisid asja selgeks ainult kohtukulli silme all ja kõrtsileti ees.
Viimane käik kohtu oli sellepärast, et Pearu oma vankriga Andrese rukkis oli ning Andres avastas
ta sealt.
Kaklesid ükskord nii, et Andresel habe rikutud ja nägu verine, kuid Pearu täiesti terve. Sisimas
Andres võitis.
XXI Andres tuli kõrtsist koju ning Mari läks värava peale vastu. Mees rääkis kõrtsist juhtunust ja
annaabi.ee 
