Kirjand - Rõõm ja mure Vargamäel
lauale ning suurendada karja. Andrese mure Vargamäe pärast oli suur, ta tundis,
kuidas omandatud maa tekitas talle kohustusi, mida tema ausa inimesena hoolega
täitma peab ta oli sõlminud maaga justkui lepingu. ,,Algas töö, algas eluaegne töö,
algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevasele põlvele."
Erinevalt Andresele ei tundnud Pearu nii suurt muret oma talu pärast, tema suurim
mure, mis tundub kõrvalvaatajale väike ja tühine, oli hoopis midagi muud. Pearu
mure seisnes naabrimehes. Ei tahtnud ta sugugi, et Andrus Vargamäel on. Oma
eelnevad naabrid oli ta suutnud kiiresti alla andma panna, kuid Andres oli teist sorti
mees. Olles isegi kõrtsis joomas, tundis Pearu muret, kuidas üleaedsetele vingerpussi
mängida. Päevast päeva saatis Pearut see muremõte ja oli talle kinnisideeks. Hea
näide on teosest see kuidas ta muretses sellepärast, et naabrid võivad piirikraavi
tammi lõhkuda ja nii oma karjamaa vee alt päästa. See oligi Pearu ja Tagapere rahva