Eesti Vabariik
Niisugune kokkulepe
innustas püüdlusi nn. ,,Baltimaade Locarno" sõlmimiseks, kuid tulemusi ei saavutatud. Aastail
1928-1929 tekkis idee- luua Põhjariikide blokk. Nõnda jäigi Eesti- Läti leping 1923. aastal
iseseisvuse esimese aastakümne ainukeseks reaalseks tulemuseks. 1932. aastal kirjutas NSV Liit
alla mittekallaletungilepingule nii Eesti kui Lätiga. Uus välispoliitiline situatsioon tekkis seoses
Hitleri võimule tulekuga, kui ta kavandas vallutusplaane peaaegu kõigi oma naabitega, sealhulgas
Baltimaade vastu. Eesti jaoks halb uudis oli see, et Inglismaa ja Saksamaa sõlmisid
mereväekokkuleppe, mille järgi võis Saksamaa oma sõjalaevastiku suurendada neljakordseks
(35%-ni Inglismaa sõjalaevastiku tasemest). 30. aastate teisel poolel ei taotlenud Eesti enam
kollektiivset julgeolekut, vaid rõhutas 1938. aastast alates oma neutraliteedipoliitikat.
Riigikaitse
Vabadussõja lõppedes vastas Eesti armee võitlusvõime ja varustus kõigiti maailmatasemele. 1921.