Artur Alliksaare elust
keppidega torkisid, temast ei saadud aru ja tema andekust kardeti. Artur
oli valesse aega sündinud üliandekas inimene.
Vähe oli neid inimesi, kes julgesid olla tema kõrval ja teda toetada. Need
inimesed olid Henn-Kaarel Hellat, Paul-Eerik Rummo, Andres Ehin jt.
Minu vanaema rääkis toreda loo oma lapsepõlvest, mil ta oma
mäletamist mööda esmakordselt Arturit kohtas. Artur oli külas oma tädi
juures. Kogu pere, kaasaarvatud Artur oli kutsutud naabertalusse vanema
peretütre sünnipäevale. Arturit teati, kui head kõnepidajat. Toas oli suur
toalill maast laeni, Artur läks selle lille taha ja ütles, et kas ma võiksin teie
poole pöörduda läbi lillede.
Või teine lugu kui Arturi tädid hakkasid ratastega Põltsamaalt liikuma 8
km kaugusele Pudiverre vanavanemate juurde Lepiku tallu. Enne liikuma
hakkamist ütles Artur, et tema jõuab jala enne kohale, kui tädid ratastega.
Ja nii oligi, Artur tervitas neid maja uksel.
annaabi.ee 
