Muinasajal ei olnud muusika omaette kunstiliik, vaid oli tihedalt seotud usundite, kommete, tantsude ja mängudega. Arvati, et muusika abil saab kaitsta end loodusjõudude ja kurjade vaimude eest. Esimesed meloodiad olid lihtsad mõneastmelised viisid, mida korrati väikeste muudatustega. Laule lauldi koos liikumisega, rütmi rõhutati käte plaksutamisega või algeliste löökpillidega. Erineva kuju ja kõlaga trumme kasutati nii tantsude saateks kui ka side pidamiseks naabersuguharudega. Vanimaks puhkpilliks peetakse vilepilli, mis valmistati loomaluudest, sarvedest või pilliroost. Muistne kütt võis keelpilli valmistamise mõttele tulla siis, kui vibu nöör heli tekitas. Muinasaja inimese elu oli täis salapäraseid jõude, kellega tuli arvestada ja hästi läbi saada. Laul, tants ja pillimäng aitasid end selles maailmas kindlamalt tunda. Kultuurühiskonnad
loodusjõudude ja kurjade vaimude eest. Muusika oli ka suhtlemisvahend. Teadlased oletavad, et laulmine arenes välja lindude ja loomahäälte matkimisest, töörütmist ja erutatud kõnest. Esimesed meloodiad olid lihtsad mõneastmelised viisid, mida korrati väikeste muudatustega. Laule esitati koos liikumisega, rütmi rõhutati käte plaksutamise või algeliste löökpillidega. Erineva kuju ja kõlaga trumme kasutati nii tantsude saateks kui ka side pidamiseks naabersuguharudega. Vastavalt inimeste oskuste täiustumisele arenesid ka muusikariistad. Vanimaks puhkpilliks peetakse vilepilli, mida valmistati loomaluudest või pilliroost. Puhkpille tehti ka loomade sarvedest või suurtest teokarpidest. Esimeseks keelpilliks sai pingule tõmmatud vibunöör. Jahil olles märkas muistne kütt, et vibunöör pärast pingutamist hakkab võnkuma ja tekitab meeldivat heli. Võib-olla see viiski teda mõttele valmistada esimene keelpill.
Esimeseks ,,muusikariistaks" oli kindlasti inimhääl ning rituaalset leelotamist saatis tõenäoliselt rütmiline käteplaksutamine või jalgade trampimine. See omakorda võis viia mõne käepärase eseme, puunoti või kivi tagumiseni. Esimesteks rütmipillideks kasutasid nad käte plaksutamist ja helisevate esemete kokkulöömist (kivid jm). Trummi meenutavat instrumenti, mille pingulelöödud nahale löödi käte või pulkadega kasutati nii tantsude saateks kui ka sidepidamise vahenditeks naabersuguharudega. Muusikat oli vaja ka üleloomulike jõududega suhtlemiseks (loodusjõud, surmatud jahilooma hinged, surnud lähedaste vaimud). Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo. Üsna pea taipasid muistse aja pillimehed, et vastu kõva puupakku lüües kostab teistsugune heli kui õõnsast puupakust. Õõnsas ,,muusikariistas" tekib heli kahe elemendi korpuse ja õhusamba või õhuga täidetud kasti abil.
annaabi.ee 
