Soome-ugri rahvakultuur
perede ja suguvõsade ühenduse. Siida majanduslikuks aluspõhjaks olid talle kuuluvad jahi- ja kalastuspaigad, mille
külakoosolek või külavanem jaotas suguvõsadele ja peredele kasutamiseks. Siida liikmeid käsitleti kohtu-, maksu-,
usu- ja abieluasjades ühtse tervikuna.
Siidade vahel olid täpselt kindlaksmääratud piirid, mis olid kõigile teada, kuigi neid polnud maastikule maha
märgitud. Naabersiida alale ei mindud isegi põdrajahi ajal, kuid kokku leppides võisid paar-kolm kogukonda võtta
ühiselt ette jahiretki. Kui jahiretke ajal juhtus, et saakloom põgenes naabrite maale, siis kuulus maaomanikule saagist
teatud osa.
80
Iga siida keskus oli talveküla, kuhu koguneti külmaks ja pimedaks ajaks. Talvekülas toimus siida ühiskondlik elu.
Sinna tulid papid ja misjonärid, kaupmehed, maksukogujad ja riigi ametimehed
annaabi.ee 
