Eestlaste muinasaeg
seanina
Osa vilja pandi hästivarjatud koobastesse, mis olid kaetud seestpoolt õlgede ja
kasetohuga. Seda tehti selleks, et vili vaenlase kätte ei langeks.
Usina töö tõttu kasvasid põllumaad ja viljasaak ning rahvas elas jõukalt. Rikkaid inimesi
oli eestlaste seas rohkesti. Üldse oli põlluharimine eestlastel enam arenenud, kui
naaberrahvail, näiteks lätlastel ja venelastel.
Meie esivanematel oli tähtsaks elu-ülalpidajaks veel karjandus. Laialdased metsad ja
karjamaad andsid loomadele rikkalikku toitu. Karja- ja heinamaad olid külakondadel
ühised. Ühistel karjamaadel söödeti kogu küla karja ja heinateole saatis iga talu vastavalt
suurusele tööjõudu. Selle järgi sai ka iga talu osa saagist. Kasvatati sigu, lambaid, kitsi ja
lehmi. Saadud piimast valmistati võid ja juustu. Kasvatati ka hobuseid. Need olid
annaabi.ee 
