Valguse difraktsioon
Laseme langeda paraleelsel kiirtekimbul suurele hulgale tihedalt teineteise kõrval
paiknevatele piludele. Tähistame tähega a valgust mitte läbi laskva joone laiuse ja tähega b
pilu laiuse, siis suurust d=a+b nimetatakse võre konstandiks ehk kauguseks kahe naaberpilu
vahel. Selleks, et tekitada korralik difraktsioonpilt, peab difraktsioonvõre ja ekraani vahele
panema koondava läätse. Difraktsiooni korral on ülesandeks määrata, kas antud ekraani
punktis tekkib minimum või maksimum. Naaberpilusid läbinud kiired peavad määratud
ekraanipunkti jõudmiseks läbima erinevad teepikkused. Seda teepikkuste erinevust
nimetatakse käiguvaheks s=dsin , kus on nurk määratud punkti suunduva kiire ja võre
normaali vahel. Sõltuvalt sellest, kas antud punkti jõudmiseks on naaberpiludest lähtuvate
valguslainete käiguvahe paarisarv poollainepikkuseid või paaritu arv poollainepikkuseid,
tekkib antud punktis kas valgustatuse minimum või maksimum. Maksimumi tingimuse võib
annaabi.ee 
