"naaberpikettide" - 1 õppematerjal

GEODEESIA II eksami vastused

või 300 m vahega. Need on tavaliselt põhipiketid. Kõik ülejäänud piketid ( osa põhipikette ja plusspiketid) ning ristprofiilide punktid nivelleeritakse vahepunktidena instrumendi horisondi meetodil. Ei nivelleerita trassi pöördepunkte ja tangensitele esialgselt märgitud pikette. Järsu nõlva puhul ei õnnestu alati ühest jaamast nivelleerida naaberpikette, sest rõhtne viseerimiskiir võib "joosta maasse" või üle lati. Sellisel juhul on tarvis naaberpikettide vahelise kõrguskasvu määramiseks nivelleerida mitmest seisupunktist, valides täiendavalt sidepunkte. Kui põhipikettide vahele on pandud plusspikette, võetakse need sidepunktideks; kui plusspikette ei ole (nõlva kalle on ühtlane), võetakse täiendavalt sidepunktideks x-punktid (joonis). Neid x- punkte maastikul ei kindlustata, nende vahekaugusi ei määrata ja trassi profiilile neid ei kanta.