GEODEESIA II eksami vastused
tingimustes ja tasase reljeefiga maastikul kuni 150 m. Järelikult saab valida sidepunktid 100, 200
või 300 m vahega. Need on tavaliselt põhipiketid. Kõik ülejäänud piketid ( osa põhipikette ja
plusspiketid) ning ristprofiilide punktid nivelleeritakse vahepunktidena instrumendi horisondi
meetodil. Ei nivelleerita trassi pöördepunkte ja tangensitele esialgselt märgitud pikette.
Järsu nõlva puhul ei õnnestu alati ühest jaamast nivelleerida naaberpikette, sest rõhtne
viseerimiskiir võib "joosta maasse" või üle lati. Sellisel juhul on tarvis naaberpikettide vahelise
kõrguskasvu määramiseks nivelleerida mitmest seisupunktist, valides täiendavalt sidepunkte.
Kui põhipikettide vahele on pandud plusspikette, võetakse need sidepunktideks; kui plusspikette
ei ole (nõlva kalle on ühtlane), võetakse täiendavalt sidepunktideks x-punktid (joonis). Neid x-
annaabi.ee 
