Mina keskaegses linnas linnakodanikuna
kordsed olegi.
Esimese korruse siis tahes tahtmata hõlmab enda alla
töökoda, millest ka ennist juttu tuli. Teisel platvormil
tegutsen mina- linnakodanik ning kolmandal asuvad
panipaigad ja nende tüütute kaupmeeste laopinnad.
Mööblist palju rääkida ei saa, kuna seda eriti pole.
Peamiselt
on mul söögilaud ja voodi ja ausalt öeldes nendest
piisab mulle küll. Külalistega jagan meelsasti voodit,
selles pole keskaegses õhkkonnas miskit imelikku ka
naaberperedes on nii kombeks. Rõivaste hoidmiseks on
mul aga oma panipaik, selleks on suur riidekirst.
Oh ja mis pidusöömaaja kommetest. Niisiis tuleb
pidulaud alati katta linaga, toidunõudega liialdada ei
tohi, pigem vähem, kui rohkem. Iga suu jaoks tuleb
lauale asetada peeker ja nuga. Toidu ettetõstmiseks
kasutatakse alati lusikat ja kahvlit. Viimane on tavaliselt
siis kas kahe- või kolmeharuline. Taldrikuid, kui nõusid
kasutusel ei ole, nende kohta täidavad suured
leivaviilud
annaabi.ee 
