Tekib faasisidusus. Kui vedeliku viskoossus ei sõltu nihkepingest, siis sellist vedelikku nimetatakse njuutonivedelikuks. Näiteks võivad lahjad kolloidlahused olla njuutonivedelikud. Niidikujuliste osakestega kolloidlahused on mittenjuutonivedelikud. Sellised lahused on näiteks kõrgmolekulaarsete ühendite lahused. Üldist olekuvõrrandit vedelike jaoks ei ole. 8.5 Pinnaenergia ja pindpinevus Eripinna suurenemisel pinnaenergia kasvab. Molekulid faasi sisemuses toimivad naaberosakestega ühesuguse tugevusega kõikides suundades. Pindkihi molekulidele mõjuvad aga nii antud faasi naabermolekulide, kui ka teise faasi osakeste tõmbejõud. Pindkihi molekulide jõuväljad, millised on suunatud faasist väljapoole, jäävad kas osaliselt või täielikult välise faasi molekulide poolt kompenseerimata. Selle tagajärjel pindkihi potentsiaalne energia suureneb. Pindpinevust defineeritakse kahel viisil:
tuleks Laplace võrrandi järgi arvutamisel. 10. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig. Dispergeerimine (peenestamine) on seotud pinnaenergia kasvuga. Eripinna suurenemisel pinnaenergia kasvab. E=EVV+ESS E-koguenergia EV-ruumienergia V-koguruumala ES-pinnaenergia S-pindala Energia osakese ruumalaühiku kohta: Se- eripind Vaatleme järgneva joonise abil pinnaenergia kasvu. Molekulid faasi sisemuses toimivad naaberosakestega ühesuguse tugevusega kõikides suundades. Pindkihi molekulidele mõjuvad aga nii antud faasi naabermolekulide, kui ka teise faasi osakeste tõmbejõud. Pindkihi molekulide jõuväljad, millised on suunatud faasist väljapoole, jäävad kas osaliselt või täielikult välise faasi molekulide poolt kompenseerimata. Selle tagajärjel pindkihi potentsiaalne energia suureneb. Energia liig, mis on pindkihis asuvatel molekulidel võrreldes molekulidega faasi sees, on GS.
isegi 100% suhtelise niiskuse Temperatuuri kuiv ja märgadiabaatiline mets).Soojenenud õhuosakesed muutuvad vihmaga,jäävihm koos vihmaga).Langemise juures. gradient. võrreldes naaberosakestega võrreldes iseloomu järgi: laussademeiks (lausvihm, Õhu jahtumist adiabaatilisel tõusmisel uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm, kergemaks ja surutakse ülespoole.Peagi 2) Mittehügroskoopsed osakesed iseloomustab temp.adiabaatiline
annaabi.ee 
