..........................lk.11 2 Vähist Termini ,,vähkkasvaja" all on tuntud üle paarisaja väga erineva lokalisatsiooniga pahaloomulise kasvaja. Pahaloomuliseks kasvajaks loetakse organismi erinevatest rakutüüpidest lähtunud, oma välimuselt moondunud, kiiresti paljunevaid rakke, mis ei allu organismi kontrollile. Erinevalt healoomulistest kasvajatest on pahaloomulistele omane kiire kasv, tungimine naaberorganitesse ning levik siirete ehk metastaaside teel. Vähkideks loetakse pahaloomulisi kasvajaid, mis arenevad organismi katte- ehk epiteelrakkudest. Teiseks pahaloomulise kasvaja tüübiks on sarkoomid, mis saavad alguse sidekoe rakkudest. Kuna mõlemale tüübile on omane ühtne käitumne, siis on populaarteaduslikus kui ka kohati teaduskirjanudses pahaloomulised kasvajad kokku võetud ühe nimetuse- vähk alla. (Labotkin 2004). Kasvajate teke Ühtset seisukohta kasvajate tekke põhjuste kohta pole
ee 22.02.2009). Emakakaelavähi alaliigid: (cancer.ee 22.02.2009) · Lamerakuline vähk · Adenokartsinoom · Teised epiteliaalsed vähid Kõige sagedamini esineb emakakaelal lamerakuline vähk. 3.1 Emakakaelavähi leviku teed Emakakaela vähk levib organismis sarnaselt muude vähkkasvajatega: (kasvaja.net 22.02.2009) · otsene levik (levik emakakaelast edasi tupele, tupevõlvidele, vaagna seinani, naaberorganitesse või emakakeha suunas) · levik lümfiteede kaudu (lümfogeenne levik) · levik vere kaudu (hematogeenne levik). 3.2 Haiguse olemus 12 Emakakaelavähk on haigus, mille puhul vähirakud tekivad ja hakkavad paljunema emakakaelal. Emakal eristatakse kaks osa: emakakeha ja emakakael. Neis esinev kartsinoom (vähk) on erineva kliinilise pildiga ja nõuab erinevat ravi
annaabi.ee 
