mille tõttu temperatuur langeb seda rohkem mida kuivem on õhk. Selle juurde kuulub tabel, mille vertikaalsuunas (vasakus) on kuiva termomeetri näidu, ülemises horisontaalsuunas on kuiva ja märja termomeetri näitude vahe. Õhuniiskuse protsent asub nende näitude ristumiskohas. 25) Kirjelda, kus ja kuidas tekib pindpinevus (lk 28)? –Vaatleme vedeliku molekule kahes olukorras. 1) vedeliku sees: molekul on tasakaalus, sest naabermolekulid mõjutavad seda ühtlaselt. 2) pinnal: molekuli tõmmatakse pinnalt vedeliku sisse, aga see ei saa sinna, kuna teised molekulid on ees. 26) Mida näitab pindpinevustegur (lk 29)? – Kui puudutada rõngaga veepinda ja siis püüda rõngast veepinnalt üles tõsta, siis selgub, et veepind ei taha rõngast hästi lahti lasta – rõnga raskusjõule lisandub pindpinevusjõud. Kui me jagame pindpinevusjõu rõnga pikkusega saame pindpinevusteguri, mis näitab
2.5. 2.10. Vedelike omadused. Vedelik on aine, millel on kindel ruumala, kuid puudub kindel kuju. Erinevalt gaasidest on vedelikus molekulaarjõud tugevamad ja väikestes piirkondades ilmneb kristallitaoline korrapärane struktuur, nn. lähiskorrastus, mis avaldub selles, et teatava, nii vedelikust kui ka selle temperatuurist sõltuva aja jooksul võngub vedeliku molekul kindla keskme ümber ning seda ümbritsevad ühed ja samad korrapäraselt paiknevad naabermolekulid. Seejärel toimub spontaanne ja kiire üleminek mingi teise võnkekeskme juurde ning seetõttu ka naabermolekulide osaline vahetumine. Nii kaasneb vedelikus molekulide võnkliikumisega aeglasem korrapäratu kulgliikumine. Pindpinevus on vedeliku pinnanähtus, mis avaldub vedeliku pinnakihi püüdes kokku tõmbuda (pinnakiht käitub pinguli tõmmatud kummikelme taoliselt). Vedeliku sees olevaid molekule ümbritsevad samasugused molekulid ja
(voolab väga aeglaselt). Selline vedelik on tegelikult nn metastabiilses olekus – alajahutatud vedelik. Kui selline tahke aine sulab (muutub vedelaks, voolavaks), siis ei soojust ei eraldu, üleminek tahkest olekust vedelasse on pidev, mitte hüppeline. Vastavalt Frenkeli teooriale toimub vedelikus molekulide soojusliikumine järgmiselt: molekul võngub oma tasakaaluasendi juures; kui energia läheb suuremaks (naabermolekulid annavad pisut energiat juurde) või naabermolekulid nihkuvad pisut, hüppab molekul järgmisse kohta, uude tasakaaluasendisse. Tänu molekulide suuremale liikuvusele vedelikus võrreldes kristallidega, toimub ka difusioon vedelikes märgatavalt kiiremini kui kristallides, st difusiooni mehanism on sarnane difusiooniga gaasides. Vedelikke iseloomustab nn pindpinevusjõud. Tänu sellele, et vedelikes on osakestevahelised kaugused väiksemad kui gaasis, siis üritavad kõik vedelik võtta kuju, mille korral maksimaalne
annaabi.ee 
