Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
Ajalooliselt on Läänemeremaad tegeliku poliitgeograafilise rühmitusena siiski olemas olnud, tõsi küll, enamasti märksa suurema regiooni -
Briti-Balti mereäärsete alade osana. Nõnda oli see keskajal, kui kogu ala Iirimaast Novgorodini moodustas Alam-Rheini (hiljem Hollandi) kaupmeeste
huvipiirkonna neist sõltuva Hansa Liidu tegevusalana; nõnda oli see ka lühikest aega Esimese maailmasõja lõpus, mil Britannia valitses meresid, eriti
suure huviga aga oma naabermeresid, mille üheks kaugemaks osaks on ka Läänemeri. XVII sajandil aga tähendas nimetus Läänemeremaad Rootsi
suurriigi sisemere rannikualasid. Need poliitilised seigad on ammu möödunud ega pöördu vist kunagi enam tagasi.
Kui praegusel ajal Läänemeremaadel üldse sisulist mõtet on, siis kitsama alana, mis hõlmab Eesti, Läti ja võib-olla ka Leedu (Ainult
nendele riikidele, võibolla ka veel Venemaale, on Läänemeri tõesti lääne meri