Leedu ajalugu
kohustatud sõja ajal riigi kaitsele asuma rahuajal aga kindlusi ja kaitserajatisi rajama. Esialgu
ei olnud ületamatut seina vaba talupoja ja sõjamehe-aadliku vahel. Pidev sõjaolukord nõudis
aadlike ridade täiendamist silma paistnud talupoegade hulgast. Hakkas tekkima ka juriidiline
eristamine. Aadli jaoks olid oluliseks sõjalkäik ja saak ning valitsejaga läbisaamisi. Enamuses
olid väiksem aadel, kellel oli paari adramaa suurune majapidamine ning paar temast
sõltuvuses olnud naabermajapidamist. Hakkasid tekkima ka suuremad aadlikud suuremate,
mitme külaga, maavaldustega. Samas kadus aga hõimuvürstide klass. Kui Leedu laiendas oma
valdusi venemaa arvelt, siis tekkis kaks aadlike klassi leedulased ja venelased. Neil oli
sarnane positsioon riigis, kuid ei sulanud kunagi ühte ning jäid täiesti erinevaks.
Kuni 20. saj välja jäi Leedu vähe linnastunud maaks ning eksisteerinud linnades oli ka väike
leedulaste osatähtsus