linna lähedal kokkupõrge. See kasvas kiiresti üle suureks relvakonfliktiks- landeswehr'i sõjaks. Otsustavaks sai Võnnu lahing, mis lõppes eestlaste võiduga, saksaväed viidi baltimaadest välja Võnnu vallutamise peava 23. Juuni tähistatkse tänini Võidupühana. Ohuallikad- suurimaks ohuallikaks peeti kommunistliku venemaad, mõningat ohtu nähti ka natslikkus saksamaas. Venemaa- näiliselt olid suhted hea naaberlikud, rahutust tekitas kavatsus sõlmida eesti-vene vastastikulise abistamise leping. Selleks nõuti, et eesti lubaks rajada oma territooriumile punaarmee baasid . Eesti kartis, et vastastikuline abi muundub okupatsiooniks. Eesti juhtkond tõrjus kõik vastavad ettepanekud. Saksamaa- saksamaas nähti ainsat riiki, kes oleks suuteline osutama vastupanu punaarmeele, see tõttu tihenesid eetsi ja saksamaa suhted. Kuid seee ei suurendanud eesti julgeolekut, pigemvastupidi, 1939
Sõjaväe kindral Reek staabi ülem oli kutsutud Hitleri 50. sünnipäevale. Eesti suhted Nõukogude Liiduga: Tartu rahuleping oli sõlmitud, kuid Moskva oli siiski huvitatud peale sõja perioodi Eesti iseseisvust hävitada. Eesti oli esimene riik, mis tegi läbirääkimisi enamlastega, esimene riik, mis sõlmis vaherahu enamlastega, esimene riik, kes võimaldas NSVL arendada majanduslike suhteid lääneriikidega. Kuid Moskva jaoks olid tähtsamal kohal ideoloogilised eesmärgid, mitte head naaberlikud suhted. Eesti majandus oli orienteerutud läände, kuid siiski majandus koostöö eksisteeris Eesti ja Venemaa vahel. Eestist hakati kutsuma Venemaale kõikvõimalikke kultuuri tegelasi: ajakirjanikke, kunstnikke, näitlejaid. Sõjaohu kasv: Saksamaa ja N. Liidu aktiviseerumine, lääneriikide lepituspoliitika; idapakti idee; Balti Entente, neutraliteedipoliitika, laveerimine N. Liidu ja Saksamaa vahel.
annaabi.ee 
