esinevad küpsed rakud ebaküpsed ehk vähediferentseerunud Kasvamise kiirus: aeglane, Kasvamise kiirus: kiire, palju mitoose mitoose (eukarüootse raku Kasvamise viis: infiltreeriv. jagunemist) vähe Kasvajarakud tungivad ümbritsevasse Kasvamise viis: koesse ja immutavad need läbi, ekspansiivne. Kasvaja purustades naaberkudesid. Kasvaja suureneb kompaktselt, piirid piire on raske määrata. Selliselt kasvab on palpeeritavad, rakud ei pahaloomuline kasvaja. Sellise tungi naaberkudedesse. kasvuga kasvaja opereerimisel on vaja Naaberkudesid kahjustab ta eemaldada ka normaalseid kudesid, et ainult rõhumise teel. vältida kasvaja taasteket üksikust
Kasvajaliseks ehk blastomeerseks kudede kasvuks loetaks sellist protsessi, kus kudede normaalne kasv asendub progresseeruva kontrollimatu kasvuga ja muutub ka kudede funktsioon. Kasvajate üldine jaotus toimub hea- ja pahaloomulisteks, kusjuures nende eristamine toimub kudede kasvu iseloomu järgi. Healoomulised on sellised, kus kasv toimub suhteliselt isoleeritult, ei levi naaberkudedele ega kasva neist läbi, vaid ainult nihutab naaberkudesid. Surve veresoontele või närvidele võib küll häirida naaberkoe või elundi talitlust, takistada nõrede liikumist jm. Iseloomulik on seega teatud ühe koe ekspansiivne kasv. Healoomulise kasvaja rakud on vähem atüüpilised, see tähendab sarnasemad põhikoe rakkudele. Kasv on aeglasem ja kasvaja ei anna siirdeid ehk metastaase. Healoomuline kasvaja on sageli ümbritsetud kapsliga, teda on suhteliselt lihtne eemaldada.
piirkonnas kasvab plahvatuslikult tütarrakkude hulk. Sellisel juhul jagunevad tütarrakud sageli vajalikule küpsusastmele jõudmata. Tulemuseks on organismile mittevajalike ja kahjulike rakkude hulga tohutu kasv, mis kasutavad keha toitaineressursse. Selline kude on kasvaja. Kui rakud jäävad sinna, kus nad tekkisid ja ei tungi otseselt ümbritsevatesse kudedesse, on tegemist healoomulise kasvajaga. Kui kasvaja infiltreerib naaberkudesid ja põhjustab algkoldest eemal sekundaarset kasvu st metastaase, on tegemist pahaloomulise kasvaja e vähiga. Kas vähk on fataalne või mitte, sõltub koest, milles vähk kasvab, tema kasvukiirusest ja kui kiiresti ta avastatakse ning alustatakse ravi. Kiirgusest põhjustatud vähid inimestel Kiirguse vähkitekitav toime on hästi dokumenteeritud. Paljud sajandialguse teadlased, kes ei tajaunud kiirguse kahjustavat toimet surid naha-ja luuvähki või leukeemiasse.
annaabi.ee 
