Järgnevalt on vastatud töö juhendis olevatele küsimustele: 1. Millised tööd tuleb teostada projekteerimisaluse saamiseks? Milliseid lähtepunkte kasutad ja kuidas rajad mõõdistamisvõrgu? Projekteerimisalus ehk geodeetiline alusplaan. Igapäevaselt võib kuulda seda lühidalt kutsutavat geoaluseks. Geodeetiline alusplaan peab endas hõlma huvi all olevat krunti ja selle lähiümbrust. Plaanile peaksid olema nende olemasolu korral kantud naaberhooned ja teed-tänavad. Tegelikult tuleks mõõdistada kõik huvi all oleval maa-alal paiknevad objektid. Nendeks võivad olla puud, põõsad, kivid, aiad- nii inimtekkelised kui looduslikud objektid. Tee puhul on lisaks muudele objektidele väga olulised ka projekteeritava tee trassiga ristuvad kraavid ja teed. Samuti peab plaanile kandma kõiksugused tehnovõrgud (vesi, elekter, kanalisatsioon, gaas). Mitmesuguste
Uuringute planeerimise üldine skeem on esitatud joonisel 11.1. Uuringute etapid Enamikel juhtudel on otstarbekas uuringuid teha etapiviisi. Uuringu etapid on järgmised: eeluuringud; põhiuuringud; kontrolluuringud ja seire. Eeluuringuga saadavad andmed peaks võimaldama: hinnata ehitusplatsi üldist sobivust; hinnata ehitiste otstarbekamait paigutist; teha otsuseid võimalike vundeerimismeetodite kohta; hinnata kavandatud tööde ebasoodsat mõju ümbrusele (naaberhooned, ehitised, inimtegevus); kavandada otstarbekalt põhiuuringut; Seepärast peaks eeluuring võimaldama anda hinnanguid pinnaseolude kohta: pinnase ja kalju tüübid ja nende ladestus; põhjavee tase ja poorivee rõhk; 2 pinnase ja kalju tugevus -ja jäikusomaduste hinnang; pinnase või põhjavee reostus ja korrosiooniohtlikus.
annaabi.ee 
