Eesti rahvamuusika
Näiteks öeldi refräänsõna üles
lõikuslauludes põllule; kaasike (lühenenult kas´ke) tähendas pulmalauludes pulmalaulikut, hiljem levis see (eriti Pärnumaal) ka muudesse
laululiikidesse.
· Valdavalt ühehäälse laulu kõrval esineb ka mitmehäälsust. Sangastes, Karulas, Kanepis ja mujalgi oli tuntud madala burdoonse
saatehäälega esitus, kus alumine hääl püsib põhihelil (ja selle naaberhelil.)· Omapärane mitmehäälsus on setu lauludes, kus eeslaulja
viisi kordab või jätkab koor. Koorist eraldub selgemini ühe laulja kõrge saatehääl killõ (tähendab `kile'). Alumised hääled võivad
omakorda jaguneda, neist madalaima kohta öeldakse torrõ (`tore') .
5.4. Laulmine
Rahvalaulud olid inimeste eluga tihedalt seotud, laul saatis inimest hällist hauani.
Erinevaid laulutekste lauldi ühes piirkonnas sageli ühe ja sama viisiga, mida nimetatakse rühmaviisiks
annaabi.ee 
