- Nn radiosity meetod (tuletatakse geomeetrilised vaatefaktorid, kui palju ühest punktist on naaberalasid näha kui palju kiirgust neist naabritest tuleb, saadakse lineaarne võrrandisüsteem iga punkti kohta taimkatte sees kirjutatakse üles kiirgustasakaalu tingimus, mis arvestab antud punktist kõigi ,,nähtavate" naaberelementide heledust. Vaja teada nn vaate faktoreid view factor, mis isel kui suure ruuminurga alt naaberelemendid antud punktist vaadates paistavad. - Taimkate kui teatud pind. Kirchoffi lähendus. Fresneli seadus. Lamberti pind. Minnaerti valem. Nt pinna keskmine kõrgus ja hälbed sellest peegeldused sellelt pinnalt. 7. Põllukultuuride kaugseire. Heleduskordajate sesoonne muutumine seoses taimkatte arenguga. Heleduste suhe 800/670 nm on hästi seotud taimestiku katvuse ja tihedusega: punases
positiivset kui negatiivset laengut. 16.PILET a Püsivuse seisukohalt jaotatakse keemiliste elementide aatomid püsivateks (stabiilseteks) ja radioaktiivseteks (ebastabiilseteks) elementideks – mille tuumad lagunevad spontaanselt. Elementide radioaktiivsus on seotud prootonite ja neutronite üldarvuga ja nende arvulise vahekorraga aatomi tuumas. Nii on paarisarvulise aatominumbriga elemendid levinumad (stabiilsemad) kui nende naaberelemendid, mille aatominumber on paaritu arv. b Tuumade kindel stabiilsus-ebastabiilsus ongi eelduseks, et aine (paljude tuumade) poolestusaeg on kindel suurus. radioaktiivse isotoobi poolestusaeg konstantne suurus. See vastab olukorrale, kus aatomid eksisteerivad nii-öelda omapead, sõltumata välisest mõjust.Poolestusaega tähistatakse τ 1/2. Tõenäosust, et aatom laguneb kindla ajaühiku jooksul, nimetatakse radioaktiivse lagunemise konstandiks ja tähistatakse λ.
annaabi.ee 
