Vabadusvõitlus
ning võtta mulda nende alt. Hiieallika vett tarvitati silma- ja nahahaiguste raviks.
Vilja- ja karjakasvatuse muutumisega põhilisteks elatusharudeks hakkasid looma-,
linnu- ja kalakujutisi asendama geomeetrilised kujundid. Ehted ja tarbeesemed
ilustati ringikeste, ristide ja kolmnurkadega, mis pidid kujutama päikest, kuud ja teisi
loodusjõude. Nendest olenes viljasaak. Hakkas kujunema vilja- ja karjakasvatuse
õnnestumist ja kaitset taotlev kombestik. Uusi kombeid võeti üle ka naaberahvastelt
ning sõjavangidelt: näiteks nimetus jõulud võeti üle Skandinaaviast, Põhja- Eestis,
eriti Virumaal ja Saaremaal, austati germaani algupäraga (nimetus) haldjaid (metsa-,
maa-, vee- ja kodu-). Lisaks austati usse: majaussides arvati elavat majavaim.
Ehteid kaunistati ussipesade kujutistega. Eestlaste peajumala Taara nimi arvatakse
olevat skandinaavia Thori teisend.
13. ja 14. sajandil matsid eestlased oma sumud tarandkalmetesse, enne matmist
laibad põletati
annaabi.ee 
