Muinasaeg Eestis
mõõk. Kaitseks kasutati kilpi ning rõngassärki. Eestlaste peaväeüksus kandis nimetust malev.
Sõjatranspordiks kasutati hobuseid, puidust purejede ja aerude abil liikuvaid laevu.
Muinasusund
Usundist leiab märke...
1. Kultuslike paikade arheoloogilistel uurimistel.
2. Rahvapärimuse uurimisel. Pärimus pandi kirja 19. ja 20. sajandil.
3. Vanemate kirjalike allikate uurimisel. Need ei ole eriti usaldusväärsed, sest need ei ole
kirja pandud eestlaste poolt.
4. Naaberahvaste parallellide uurimisel.
Muinasusund ei ole alati üks ja sama olnud, see on ka muutunud, kuid ajaloolased on
muinasusundist välja toonud tähtsa asja, sõna väe. See oli väga tähtis, oli sõnades, objektides,
inimestes jne...
Teine tähtis mõiste oli hing. See on kõigis elusolendites. Hing lahkub kehast, kui ta sureb või
magab. Hinged tulevad tagasi maapeale novembris, sest siis on pime.
Eestlastele oli väga tähtis koduhaldjas Tõnn, kes oli seotud Pärnu- ja Viljandimaaga. Taludes