Kokkuvõttes näitas Vidal de la Blache kätte praktilise meetodi, kuidas täita saksa maastiku- uurijate poolt geograafia tuumaks seatud ülesannet -spetsiifiliselt geograafiliste regioonide eristamist, piiritlemist ja kirjeldamist. Samuti vabastas ta geograafia keskkonnadeterminismist ja seadis selle asemele mitukümmend aastat vastu pidanud arusaama inimtegevuse ja loodusolude vahekorrast -possibilismi. N6nda on ta geograafia regiooniparadigma 16puleviija. N6nda on ta geograafia regiooniparadigma 16puleviija. Ka Vidal de la Blache nägi geograafia ülesannet regioonide eristamises, piiritlemises ja kirjeldamises. Vidalgi hindas regioonide eristamisel ja piiritlemisel klassifitseerimise formaalseid meetodeid, kuid ei pidanud neid kuigi praktilisteks. Ta arvas, et toetudes oma kogemustele, taibule ja sisseelamisv6imele ei pea geograaf läbi tegema kogu eespooltoodud
laulupidu. 1862. aasraJ, p?irastbaltisalsa laulupidu fuias, esitasta oma ajalehesktsi- kiriku l:ihistel. Teisel pdeval k5lasid ilmalikud laulud. muse:"Millal tullewad ka Eesti nored mehhed laulopiddule kokko iihhe sureskoris Uhendkoori juhatasid Johann voldemar Jannsen ja 24aastanevalga seminari kas- laulma, iiht-teist tundma ia n6nda iihheks wennalikuks ja harritud rahwala kokko vandik Aleksander Saebelmann (heliloojanimega Kunileid), puhkpilliorkestreid sullama?" David Otto Wirkhaus. Kolmandal pleval oli kavas iilaikute kooride esinemine, Jannsenikui muusikaelu organisaatoriaktiivse tegvuseviljala sai meeslauluseltsi seejdrellaulsid 22 koort Vanemuise aias v6istu. Esimeselekohale tuli Tallinna Vanemuine asutamine Tartus 1865
annaabi.ee 
