31. Kui valgus läheb üle optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda, siis on langemisnurk suurem kui murdumisnurk. n1n2; alfagamma (joonis) 32. Kui valgus läheb üle optiliselt tihedamast keskkonnas optiliselt hõredamasse keskkonda, siis on murdumisnurk suurem kui langemisnurk. n1n2; gammaalfa (joonis) 33. Valguse täielik peegeldumine esineb juhul, kui valgus läheb üle optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda. n2n1; gammaalfa (joonis) 34. Täieliku peegelduse piirnurgaks nim. murdumisnurgale 90kraadi vastavat langemisnurka. 37. Läätseks nim. kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha. Läätsed jag: 1) kumerläätsed-koondavad- on keskelt paksemad kui äärtest. Jag: kaksikkumerad , tasakumerad , nõguskumerad . 2) nõgusläätsed-hajutavad-keskelt õhemad kui äärtest. Jag: kaksiknõgusad , tasanõgusad , kumernõgusad . 39. Läätse nim
või suhteliseks murdumisnäitajaks. sinsin=const Absoluutne murdumisnäitaja murdumisseaduses Absoluutne murdumisnäitaja näitab, kui palju on valguse kiirus vaakumis suurem kui antud aines n=cv nii et murdumisseadus saab üleminekul vaakumist ainesse kuju sinsin=n Suhteline murdumisnäitaja murdumisseaduses Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse: ns=n2n1=cv2cv1=v1v2 Murdumisseadus saab kahe erineva murdumisnäitajaga keskkonna eralduspinnal kuju sinsin=n2n1 Läätse valem koondavale läätsele Koondava läätse korral on läätse valem 1a+1k=1f Kui on tegemist näiva kujutisega, siis on kujutisekaugus k negatiivne. Läätse valem hajutavale läätsele Hajutava läätse korral on läätse valem 1a-1k=1f Joonsuurendus Joonsuurendus s näitab, mitu korda erinevad kujutise mõõtmed eseme vastavatest
annaabi.ee 
