Mittesuguliselt paljunevad seened pungumisega, mütseeli fragmenteerumisega ja spooridega. Hüüfi tipust moodustuvad konidiospoorid e. koniidid (Penicillium, Aspergillus). Tsüstide e. müksospooride moodustumine müksobakteritel o Roland Thaxter- müksobakterite esmakirjeldaja 1892. aastal o Müksobakterite viljakehad koosnevad limast ja sellesse sukeldatud müksospooridest. Stigmatella viljakeha on keerukam ja meenutab puud, Myxococcuse oma on lihtsam. o Myxococcuse arengutsükkel. Ilmselt mitte kõik rakud ei tsüsteeru. Osa lüüsub ja "ohverdab" end, et nende toitainete arvel saaks teine osa rakke müksospoorideks muutuda.
näljatingimustes. Akineedil on paks kest ja suur varupolüsahhariidide (glükogeen) sisaldus. Akineedid taluvad kuivust, külma jmt., kuid mitte kuuma. Akineedi idanedes moodustub uus tsüanobakteri niit. Müksospoorid Müksobakteritel toimub rakkude tsüsteerumine limase viljakeha sees. Müksobakterite viljakehad koosnevad limast ja sellesse sukeldatud müksospooridest. Stigmatella viljakeha on keerukam ja meenutab puud, Myxococcuse oma on tilgakujuline. XI 57. Bakterite liikumisviisid. 1. Viburitega liikumine vedelas keskkonnas 2. Viburitega liikumine tahkel pinnal (voogamine e. swarming; Proteus jt.) 3. Liikumine periplasmaatiliste viburitega vedelas keskkonnas (spiroheedid) 4. Libisev liikumine tahkel pinnal (vibureid ei vajata) 5. Piiltõmbumine ehk twitching (liikumine tahkel pinnal tüüp IV piilide abil) 6. Liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil NB! Kõik bakterid ei liigu! 58
annaabi.ee 
