Dianthus nelk Drosera huulhein Dryopteris sõnajalg Elodea vesikatk Eguisetum - osi Filipendula angervaks Geranium kurereha Hepatica sinilill Heracleum karuputk Hypericium naistepuna Iris võhumõõk Lamium iminõges Lathyrus seahernes Leontodon seanupp Leucanthemnum härjasilm Lycopodium kold Lycopsis karukeel Lysimachia metsvits Matricaria kummel Myosotis lõosilm Nymphaea vesiroos Orehis käpp Oxalis jänesekapsas Paris ussilakk Plantago teeleht Primula nurmenukk Ranunculus tulikas Rumex oblikas Scilla siniliilia Stellaria tähthein Tanacetum soolikarohi Taraxacum võilill Tritolium ristik Tussilago paiseleht Tupha hundinui Urtica nõges Vicia hiirehernes Viola - kannike
kroonlehed petal leht/lehed leaf vars shaft nartsiss daffodil tulp column nelk clove võõrasema stepmother põllulilled forest flower lumikelluke snow drop märtsikelluke spring snowflake meelespea myosotis nurmenukk primula võilill dandelion kullerkupp trollius ülane anemone sinilill hepatica piibeleht lily of the valley moon poppy rukkilill cornflower karikakar daisy ristikhein trefoil lehtpuu leafy tree okaspuu conifer okas pine oks twist puutüvi drunk puukoor bark
SUGUKOND: madaralised (Rubiaceae) PEREKOND: madar (Galium) hobumadar (Galium verum) SUGUKOND:siniladvalised (Polemoniaceae) PEREOND:sinilatv (Polemonium) harilik sinilatv (Polemonium caeruleum) SUGUKOND: kassitapulised (Convolvulaceae) PEREKOND: kassitapp (Convolvulus) harilik kassitapp (Convolvulus arvensis) SUGUKOND: karelehelised (Boraginaceae) PEREKOND: ussikeel (Echium) ussikeel (Echium vulgare) PEREKOND: lõosilm (Myosotis) põld-lõosilm (Myosotis arvensis) SUGUKOND: huulõielised (Lamiaceae) PEREKOND: käbihein (Prunella) harilik käbihein (Prunella vulgaris) PEREKOND: pune (Origanum) pune (Origanum vulgare) PEREKOND:nõianõges (Stachys) mets-nõianõges (Stachys sylvatica) PEREKOND:salvei (Salvia) aedsalvei (Salvia officinalis) PEREKOND:iminõges (Lamium) hambuline iminõges (Lamium hybridum)
5. Carex elata luhttarn 6. Equisetum fluviatile konnaosi 7. Glyceria maxima suur parthein 8. Hippuris vulgaris harilik kuuskhein 9. Houttuynia cordata soorohi 10. Iris laevigata sile iiris 11. Iris pseudacorus kollane võhumõõk 12. Juncus effusus harilik luga 13. Lobelia cardinalis punane lobeelia 14. Lysichiton americanum ameerika kevadvõhk 15. Lysichiton camtschatcensis kamtšatka kevadvõhk 16. Menyanthes trifoliata ubaleht 17. Myosotis palustris soo- lõosilm 18. Phragmites australis harilik pilliroog 19. Potentilla palustris harilik soopihl 20. Ranunculus lingua suur tulikas 21. Sagittaria sagittifolia jõgi- kõõlusleht 22. Schoenoplectus tabernaemontanii kare kaisel 23. Sparganium jõgitakjas 24. Symplocarpus foetidus haisuvõhk 25. Typha angustifolia ahtalehine hundinui 26. Typha latifolia laialehine hundinui 27. Typha minima väike hundinui Veetaimed 1
Puu: sitka kuusk (Picea sitichensis; 1962). Pitsat (vapp): Siseringis mägede taustal virmaliste valguses mäekaevandamise, põllumajanduse ja kaubanduse sümbolid, välisringis karusnahk, lõhe ja sõnad THE SEAL OF THE STATE OF ALASKA `Alaska osariigi pitsat'. Lind: 3 rabapüü (Lagopus lagopus alascensis Swarth; 1995). Lill: meelespea (Myosotis Alpestris Schmidt Boraginaceae; 1949). Imetaja: grööni vaal (Balaena mysticetus; 1983). Kala: idalõhe (Oncorhynchus tsawytscha; 1963). Mineraal: kuld (1968) .Kalliskivi: nefriit (1986). Spordiala: koerarakendisõit (1972). Moto: North to the future `Põhja poole tulevikku'. 1.4 Osariigiks saamise aeg: 3. jaanuar 1959 (49. osariik). 1.5 Geograafilised eripärad: Pindala: 1 530 699 km koos Aleuutide ja Alexanderi saarestikuga (1. koht). Pinnamood: Poolsaart läbib
annaabi.ee 
