Korraldus Korraldusega teostab administratsioon materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni. Õigusteoreetilisest seisukohast on korraldus ainukene materiaalselt mõistetud haldusakt. See tähendab, et korraldus ei sisalda õigusnorme, tema funktsiooniks on reguleerida üksikjuhtumeid. Korraldus on üksikakt, millega midagi korraldatakse, kästakse või keelatakse, kohustatakse või õigustatakse. Korraldusi kui õigusakte annavad näiteks Vabariigi Valitsus (PS § 87 p. 6), maavanemad (MVKS § 9 lg. 2), valla- ja linnavalitsused (KOKS § 7 lg. 2) jt. organid. Õiguspraktikas tuntakse halduse üksikakte ka teiste akti nimetuste all. Näiteks võib halduse üksikaktiks olla ka eelmises paragrahvis käsitletud käskkiri. Ja seda siis, kui ta reguleerib üksikjuhtumeid. Käskkirja andmise õigus kuulub näiteks ministrile, kes juhib ministeeriumi (PS § 94), maavanemale (MVKS § 9 lg. 2) jne. Vastavalt põhiseadusele on
Korraldus Korraldusega teostab administratsioon materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni. Õigusteoreetilisest seisukohast on korraldus ainukene materiaalselt mõistetud haldusakt. See tähendab, et korraldus ei sisalda õigusnorme, tema funktsiooniks on reguleerida üksikjuhtumeid. Korraldus on üksikakt, millega midagi korraldatakse, kästakse või keelatakse, kohustatakse või õigustatakse. Korraldusi kui õigusakte annavad näiteks Vabariigi Valitsus (PS § 87 p. 6), maavanemad (MVKS § 9 lg. 2), valla- ja linnavalitsused (KOKS § 7 lg. 2) jt. organid. Õiguspraktikas tuntakse halduse üksikakte ka teiste akti nimetuste all. Näiteks võib halduse üksikaktiks olla ka eelmises paragrahvis käsitletud käskkiri. Ja seda siis, kui ta reguleerib üksikjuhtumeid. Käskkirja andmise õigus kuulub näiteks ministrile, kes juhib ministeeriumi (PS § 94), maavanemale (MVKS § 9 lg. 2) jne. Vastavalt põhiseadusele on
annaabi.ee 
