EESTI KIRJAKEELE KUJUNEMISLUGU
on säilinud 11 katkendlikku lehekülge.
Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: Kullamaa käsikiri (1524–1532), mis sisaldab
katoliku palveid ja usutunnistust, pärisnimesid ja üht lauset. On säilinud ka paar
käsikirjalist vandeteksti ja talurahvaõiguse katkend.
Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: Johannes Ambrosius Velteruse ja Laurentius Boieruse
jesuiitlikud tekstid; ametitunnistus silmaarst Sigismund Awerbachile.
Tekstinäide Wanradti ja Koelli katekismusest: Nynda muysta se kolmandes palwe. Armas
Issa erakeelda synu arman tachtman kaes/ medy lehasen kuryan tachtman/ ’Armas Isa,
keela oma armuliku tahtmisega ära meie lihalik kuri tahtmine ..’
II Ebaühtlase kirjaviisiga kirikukirjanduse aeg 17. sajandil. Esimesed mahukamad ja
laia levikuga kiriklikud trükised. Kirjaviis varieerub autoriti, on ülemsaksapärane.
Sakslaste viljeldud eestikeelne juhuluule (Reiner Brocmann, Heinrich Göseken, Georg
Salemann).
Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid:
annaabi.ee 
