sada korda väiksem kui emitteri vool järelikult on sama palju kordi suurem sisend takistus. Ühise emitteriga lülituses on väljundpinge suhtes järjestikku mõlemad siirded. Nendes kollektorsiire on vastupingestatud ja on seetõttu suure takistusega, emitter-siire on päripingestatud ja väikese takistusega. Seetõttu enamus väljundpingest langeb kollektrosiirdele, kuid väike osa ka emitter-siirdele. See väike osa mõjutab, aga väljundpinge muuutuste korral emitter-voolu ja sealt omakorda kollektorvoolu ja tulemusena on väljundvoolu muutused väljundpinge muutumisel suuremad kui ühise baasiga lülitusel. Järelikult on väiksem ka selle lülituse väljundtakistus. Kuna ühise emitteriga lülitusel sisend- ja väljundtakistused ei ole väga erinevad, siis on see lülitus enamlevinud kolmest vaadeldavast lülitusest. Kuna sisendvooluks on ühise emitteriga lülituses baasivool, siis muutub ka vooluvõimendusteguri avaldis:
Ühise emitteriga lülituses on väljundpinge suhtes järjestikku mõlemad siirded. Nendes kollektorsiire on vastupingestatud ja on seetõttu suure takistusega, emitter-siire on päripingestatud ja väikese takistusega. Seetõttu enamus väljundpingest langeb kollektrosiirdele, kuid väike osa ka emitter-siirdele. See väike osa mõjutab, aga väljundpinge muuutuste korral emitter-voolu ja sealt omakorda kollektorvoolu ja tulemusena on väljundvoolu muutused väljundpinge muutumisel suuremad kui ühise baasiga lülitusel. Järelikult on väiksem ka selle lülituse väljund takistus. Kuna ühise emitteriga lülitusel sisend ja väljund takistused ei ole väga erinevad, siis on see lülitus enamlevinud kolmest vaadeldavast lülitusest. --algus puudu-- Kui sisendpinge suureneb, siis suureneb emitteri vool, mis on
annaabi.ee 
