1. Defineerige suurus 1N 1 njuuton on niisugune jõud, mis annab kehale massiga 1 kilogramm kiirenduse 1 meeter sekund ruudus. 2. Kui suur on muutuvkoormuse osavarutegur kandepiirseisundis alalises arvutusolukorras? 1,5 3. Defineerige mõiste dünaamiline koormus Koormus, annab konstruktsioonile või tema osadele märgatava kiirenduse. 4. Defineerige mõiste staatiline koormus Koormus, mis ei põhjusta konstruktsioonis arvestatavaid kiirendusi. 5. Kuidas on tagatud eestis projekteerimisstandardite eeldus: ehitustöid teostavatel isikutel on küllaldased ametioskused ja töökogemus?
Et arvestada erinevate koormuste koosmõju, kombineeritakse püsikoor- mused G, samaaegselt esinevad muutuvkoormused Q1, Q2, jne ja asjako- hased juhukoormused A vastavalt käsitletavale arvutuslikule olukorrale. Iga arvutatava koormusjuhtumi jaoks leitakse koormustulemi arvutuslik väärtus järgnevate võrranditega a) Püsi- ja muutuvkoormustega seotud arvutuslikud olukorrad − Ed määratak- se domineeriva arvutusliku muutuvkoormuse γQ1Q1K (või Q1(T1)) (tavaliselt kas tuule- või jäitekoormus) ja teiste muutuvkoormuste kombinatsiooniväär- tuste ΨQnQnK (või Qn(Tn)) alusel: Ed = f {Σ γGGK , γQ1Q1K , Σn >1 ΨQnQnK } b) Juhukoormustega seotud arvutuslikud olukorrad − Ed määratakse juhukoor- muste arvutuslike väärtuste γAAK ja määratletud muutuvkoormuste (kui neid esineb) kombinatsiooniväärtuste ΨQnQnK (või Qn(Tn)) alusel:
annaabi.ee 
